Sajas grammis tooretes kapparites on umbes 234mg kvertsetiini, samas koguses koorega õunas aga 4mg. Kvertsetiin on toidu kõige levinum flavonool; toidulisandid annavad seda palju rohkem. Allikad, imendumine, uuringud, senestsentsed rakud ja ohutus: mida teadus ütleb?
Oluline
- Kvertsetiin on flavonool: 234mg 100g toorete kapparite kohta, 39mg punases sibulas ja 4mg koorimata õunas.
- Puhas vorm imendub halvasti; sibula kvertsetiini biosaadavus on ligikaudu kolm korda parem kui õuna oma.
- Metaanalüüsides langeb süstoolne vererõhk keskmiselt 2–4mmHg, ilma selge mõjuta kolesteroolile, veresuhkrule või kehakaalule.
- „Senolüütilistes“ uuringutes kombineeritakse kvertsetiini peamiselt dasatiniibiga, retsepti alusel väljastatava vähiravimiga; üksi pole see inimestel sellist mõju tõestanud.
Mis on kvertsetiin?
Kvertsetiin on flavonoidide perekonda kuuluv taimne ühend, üks peamisi flavonoole. Taimedes on see enamasti seotud suhkrutega (glükosiidid): isokvertsitriin sisaldab glükoosi, rutiin rutinoosi. Toidulisandites pakutakse seda sageli vabal, suhkruta kujul, mida nimetatakse aglükooniks.
Laboris on see tugev antioksüdant, kuid veres leidub peaaegu ainult selle derivaate. Seetõttu on antioksüdantset rolli organismis raske kindlaks teha (vt meie artikleid oksüdatiivsest stressist ja antioksüdantidest ning glutatioonist, organismi toodetud antioksüdandist).
Millised toidud sisaldavad kõige rohkem kvertsetiini?
Kapparid on esikohal, kaugel ees šalotist ja punasest sibulast. Keskmised sisaldused pärinevad USA USDA andmebaasist (versioon 3.3, 2018), välja arvatud šalott, mida selles pole (allikas: Phenol-Explorer).
| Toit | Kvertsetiin (mg/100g) | Märkus |
|---|---|---|
| Toored kapparid | 234 | 173 konserveeritult |
| Toores šalott | 61 | Analüüsitud ainult üks proov |
| Toores punane sibul | 39 | 6 valges sibulas |
| Toores lehtkapsas | 23 | 0–56 olenevalt proovist |
| Tatar (terad) | 15 | 3,5 täisterajahus |
| Toores koorega õun | 4 | 1 kooreta |
| Tõmmatud must tee | 2,2 | Peamiselt rutiinina |
Sisaldus varieerub palju: punase sibula proovides 6–192mg/100g. Õuna koor on viljalihast palju rikkalikum (19mg/100g võrreldes 1-ga).
1997. aasta hinnangute järgi, mille Norra riskihindamiskomitee (VKM) 2024. aastal esile tõi, annab toit keskmiselt 2–53mg kvertsetiini päevas.
Miks kvertsetiin halvasti imendub?
Sest puhas vorm, aglükoon, lahustub vees halvasti, mis piirab imendumist. Imendunud kvertsetiini muudavad soolestik ja maks (glükuroniseerimine, sulfaatimine, metüülimine); imendumata osa lagundab jämesoole mikrobioota fenoolhapeteks.
Oluline on ka seotud suhkur. 1997. aastal tarbisid üheksa vabatahtlikku sibulat, õuna või puhast rutiini. Glükoosiga seotud sibula kvertsetiin saavutas veres tipu vähem kui 45 minutiga; õuna kvertsetiini ja rutiini biosaadavus oli ligikaudu kolm korda väiksem, saavutades tipu 2,5 ja 9 tunni järel.
Millised vormid imendumist parandavad?
31 inimuuringu metaanalüüs (2025) võrdles vorme. Oligoglükosiidid (ensümaatiliselt glükoosiga rikastatud isokvertsitriin) imendusid umbes 20 korda paremini kui aglükoon ja 10 korda paremini kui rutiin. Aglükooniga võrreldes suurendasid testitud koostised imendumist:
- umbes 11 korda tsüklodekstriini (rõngakujulisse suhkrusse) lisatud isokvertsitriini puhul;
- umbes 20 korda letsitiinikompleksi puhul;
- umbes 62 korda lambaläätsekiudude ja letsitiiniga emulsiooni puhul.
Need erinevused puudutavad veres või uriinis leitud kogust, mitte tervisemõju.
Kvertsetiin: millist kasu näitavad kliinilised uuringud?
Inimestel mõõdetud mõju on tagasihoidlik ning pärineb sageli väikestest mõnenädalastest uuringutest. Euroopa Liidus pole kvertsetiinile lubatud ühtegi tervisealast väidet: toidulisand ei või väita ühtegi allpool uuritud mõju.
| Valdkond | Uuritud annus | Tulemus | Andmed |
|---|---|---|---|
| Vererõhk | 100–1 000mg päevas | −2 kuni −4mmHg (süstoolne) | 2016. ja 2023. aasta metaanalüüsid |
| Kolesterool, veresuhkur | Varieeruv | Selge mõju puudub | 2023. aasta ülevaade |
| Vastupidavus | 1 000mg päevas | Ligikaudu +2% | 11 uuringut, 254 inimest |
| Hingamisteede nakkused | 1 000mg päevas | Vähem juhte 40 jalgratturil, üldine mõju 1 002 täiskasvanul puudus | 2 uuringut |
| Allergiad | Loomkatsetes kasutatud annused | Vähem IgE-d ja histamiini | 13 loomkatset |
| Senestsentsed rakud | 1 000mg päevas vahelduva skeemi alusel koos dasatiniibiga | Vastuolulised | Uuringud 31–60 osalejaga |
Vererõhk: tagasihoidlik langus
See on kõige paremini dokumenteeritud mõju. 2016. aasta metaanalüüsis (7 uuringut, 587 osalejat, 4–10 nädalat) vähenes süstoolne vererõhk 3mmHg ja diastoolne 2,6mmHg; tulemus oli statistiliselt oluline alles alates annusest 500mg päevas (süstoolne −4,5mmHg). Ainult üks neist uuringutest hõlmas kõrgvererõhktõvega inimesi.
2023. aasta viie metaanalüüsi ülevaade leidis väiksema languse (süstoolne 1,9mmHg, diastoolsele mõju puudus), kusjuures tõendite kindlus ulatus sõltuvalt näitajast väga madalast mõõdukani. Kõrge vererõhu korral on arsti jälgimine endiselt hädavajalik.
Kolesterool ja veresuhkur: selge mõju puudub
See 2023. aasta ülevaade ei leidnud mõju kolesteroolile, triglütseriididele, tühja kõhu veresuhkrule, insuliiniresistentsusele ega põletikule; ainult insuliinitase langes veidi. Võrdluseks vaadake berberiini, mida on uuritud veresuhkru ja kolesterooli seisukohast.
Vastupidavus: minimaalne paranemine
11 uuringu metaanalüüs (254 osalejat, sageli 1 000mg päevas kümmekonna päeva jooksul) leidis statistiliselt olulise mõju, kui VO2max-i (maksimaalset hapnikutarbimist) ja vastupidavust hinnati koos. Autorid pidasid seda siiski „tühise ja väikese vahele jäävaks”: ligikaudu 2% võrreldes platseeboga.
Hingamisteede nakkused sportlastel
2007. aastal võtsid 40 treenitud jalgratturit kolme nädala jooksul 1 000mg kvertsetiini päevas või platseebot ning jätkasid kolme intensiivse rattasõidupäeva ja kahe järgneva nädala jooksul. Nende kahe nädala jooksul tekkis ülemiste hingamisteede nakkus kvertsetiinirühmas 1 jalgratturil 20-st ja platseeborühmas 9-l 20-st. Immuunmarkerid ei erinenud.
2010. aasta uuring 1 002 täiskasvanuga (500 või 1 000mg päevas 12 nädalat) ei näidanud üldist mõju nakkustele. Ainult tagantjärele tehtud analüüsis, mis piirdus end heas vormis olevaks hinnanud vähemalt 40-aastastega, leiti 1 000mg puhul 31% vähem haiguspäevi. Toidulisand sisaldas ka C-vitamiini ja niatsiini ning uuringut rahastas tööstus.
Kvertsetiin ja senestsentsed rakud: kuhu on teadusuuringud jõudnud?
Senestsentsed rakud on lakanud jagunemast, kuid püsivad kudedes, kus need vanusega kuhjuvad ja vabastavad põletikulisi molekule. Senolüütikumid on mõeldud nende valikuliseks kõrvaldamiseks. Rakukatsetes kuulub kvertsetiin nende hulka; vanadel hiirtel on seda uuritud peamiselt koos dasatiniibiga.
Inimestel on seda uuritud peamiselt koos dasatiniibiga, vähiravimiga, mida määratakse teatud verehaiguste korral (1 000mg kvertsetiini päevas kolm päeva järjest, kuuridena ja vahepealsete pausidega). Tulemused on vastuolulised:
- 2024. aastal ei muutnud 20 nädalat selle skeemi järgimist 60 menopausijärgsel naisel luuresorptsiooni peamist markerit;
- 2026. aastal paranes fibroos biopsia põhjal 31 fibroosiga steatohepatiidi patsiendi uuringus 47%-l ravitud patsientidest ja 7%-l platseeborühmas; kõrvaltoimeid oli rohkem (82% võrreldes 43%-ga), kuid kõik olid mööduvad.
Üksi kasutatava kvertsetiini senolüütilist mõju inimestel ei ole tõestatud. 2025. aastal näitasid 97 koronaaršunteerimise patsiendi (1g päevas mõne päeva jooksul) uurimuslikud analüüsid senestsentsiga seotud signatuuride vähenemist meeste arterites, kuid mitte naistel, kellel mõned põletikumarkerid suurenesid.
2024. aasta uuringu autorid märgivad, et seda kasutatakse juba omal käel senolüütikumina, kuigi ohutuse ja tõhususe kohta pole piisavalt andmeid. Vananemise puhul uuritakse teisigi suundi, näiteks NAD+ vähenemist vanusega ja selle eelühendeid NMN ja NR.
Kvertsetiin: millised on kõrvaltoimed ja ohud?
Uuritud annustes on kvertsetiin hästi talutav. 2024. aastal analüüsis VKM 23 juhuslikustatud uuringut täiskasvanutel: kõrvaltoimed olid harvad ja kerged (peavalu, mööduv kipitus) ning uuringud kestsid kuni 10 kuud.
Koostoimed : inimestel suurendas 300–1 500mg päevas tsüklosporiini, pravastatiini või feksofenadiini veresisaldust ning kippus vähendama midasolaami või talinolooli sisaldust; märkimisväärset mõju varfariinile (antikoagulant) ega digoksiinile ei täheldatud. Suurenemist võiks selgitada ensüümi CYP3A4 ja P-glükoproteiini (P-gp) pärssimine; viimane on sooleseina pump, mis väljutab paljusid molekule. Pikaajalise ravimravi korral küsige nõu arstilt või apteekrilt.
Ettevaatus on vajalik ka östrogeenitundliku vähi puhul: VKM-i sõnul viitavad loomkatsed võimalikule haavatavusele.
Genotoksilisus: mida ütlevad ametlikud hinnangud?
Laboris põhjustab kvertsetiin mõnes testis mutatsioone, eeskätt bakteritel. Loomadel ei ole see osutunud genotoksiliseks ning enamik pikaajalisi uuringuid ei ole leidnud kantserogeenset mõju. 1992. aastal täheldati USA toksikoloogiaprogrammi (NTP) kaheaastases uuringus neerukasvajaid, peamiselt healoomulisi, väga suuri annuseid saanud isastel rottidel (400 ja 1 900mg/kg päevas); tõenäoliselt olid need seotud isastele rottidele omase neeruhaigusega ja neid peeti inimeste jaoks väheasjakohaseks. Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus liigitab kvertsetiini 3. rühma: „inimesele avalduva kantserogeensuse suhtes liigitamatu”.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju kvertsetiini päevas?
Soovituslikku tarbimiskogust ei ole: kvertsetiin pole vitamiin ega mineraalaine. VKM peab täiskasvanutel ohutuks 500mg kvertsetiindihüdraati päevas vähemalt kolme kuu jooksul; pikema kasutamise kohta on andmed ebakindlamad.
Kas kvertsetiini tuleks võtta koos toiduga?
Jah, kui eesmärk on imendumine: 2025. aasta metaanalüüsi järgi ligikaudu kahekordistasid samal ajal tarbitud rasvad või kiudained imendunud koguse. See on mõju imendumisele, mitte tõestatud tervisekasu.
Kas kvertsetiin on looduslik antihistamiin?
Inimestel ei ole see tõestatud. 13 hiirte ja rottidega tehtud uuringu metaanalüüs (2025) leidis vähem IgE-d, histamiini ja põletikurakke, kusjuures uuringute vahel olid suured erinevused, ning pidas vajalikuks kliinilisi uuringuid. Allergia või astma korral kuuluvad diagnoosimine ja ravi arsti pädevusse.
Kas kvertsetiin aitab kaalust alla võtta?
Olemasolevate andmete järgi mitte: 2023. aasta ülevaade ei leidnud mõju keha mõõtmetele (antropomeetrilistele näitajatele). Ka ühtegi sellist tervisealast väidet ei ole lubatud.
Kas kvertsetiin on neerudele ohtlik?
Ükski inimuuring ei ole näidanud neerukahjustust uuritud suukaudsete annuste korral. Rottidel süvendasid väga suured annused siiski olemasolevat neeruhaigust: seetõttu peab VKM kroonilise neeruhaigusega inimesi potentsiaalselt haavatavaks. Enne kasutamist tuleb pidada nõu arstiga.
Kas raseduse ajal võib kvertsetiini võtta?
Ettevaatusest on parem seda vältida, sest rahustavaid ohutusandmeid pole. VKM-i järgi läbib kvertsetiin tõenäoliselt platsentat ning suurte annustega kokku puutunud hiirepoegadel on täheldatud kokkukasvanud varbaid. Andmeid napib ka imetamise ja laste kohta.
Kvertsetiin või resveratrool: mis vahe neil on?
Need on eri rühmadesse kuuluvad polüfenoolid: kvertsetiin on flavonool, resveratrool stilbeen. Mõlemat liigub veres muutumatul kujul väga vähe ning nende mõju inimestel on tagasihoidlik: vaadake meie artiklit resveratroolist.
Kokkuvõte
Kvertsetiin on toidus levinud flavonool, mida leidub rohkesti kapparites, šalottsibulas ja punases sibulas. Puhtal kujul imendub see halvasti ning uuringud näitavad vaid tagasihoidlikku mõju: süstoolse vererõhu langust mõne mmHg võrra ja minimaalset vastupidavuse paranemist. Selle senolüütiline maine põhineb peamiselt uuringutel, kus seda kasutatakse koos vähiravimiga. Uuritud annustes on see hästi talutav, kuid võib mõne ravimiga koostoimeid avaldada.
Allikad
- Haytowitz DB, Wu X, Bhagwat S (2018). USDA Database for the Flavonoid Content of Selected Foods, Release 3.3. U.S. Department of Agriculture, Agricultural Research Service. ars.usda.gov
- Rothwell JA et al. (2013). Phenol-Explorer 3.0: a major update of the Phenol-Explorer database to incorporate data on the effects of food processing on polyphenol content. Database, 2013, bat070 (kasutatud andmebaasi versiooni 3.6, oktoober 2026). doi:10.1093/database/bat070
- Hollman PC et al. (1997). Relative bioavailability of the antioxidant flavonoid quercetin from various foods in man. FEBS Letters, 418(1-2), 152-156. doi:10.1016/s0014-5793(97)01367-7
- Liu L et al. (2025). Improving quercetin bioavailability: A systematic review and meta-analysis of human intervention studies. Food Chemistry, 477, 143630. doi:10.1016/j.foodchem.2025.143630
- Serban MC et al. (2016). Effects of Quercetin on Blood Pressure: A Systematic Review and Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials. Journal of the American Heart Association, 5(7), e002713. doi:10.1161/JAHA.115.002713
- Arabi SM et al. (2023). The effects of Quercetin supplementation on cardiometabolic outcomes: An umbrella review of meta-analyses of randomized controlled trials. Phytotherapy Research, 37(11), 5080-5091. doi:10.1002/ptr.7971
- Kressler J et al. (2011). Quercetin and endurance exercise capacity: a systematic review and meta-analysis. Medicine & Science in Sports & Exercise, 43(12), 2396-2404. doi:10.1249/MSS.0b013e31822495a7
- Nieman DC et al. (2007). Quercetin reduces illness but not immune perturbations after intensive exercise. Medicine & Science in Sports & Exercise, 39(9), 1561-1569. doi:10.1249/mss.0b013e318076b566
- Heinz SA et al. (2010). Quercetin supplementation and upper respiratory tract infection: A randomized community clinical trial. Pharmacological Research, 62(3), 237-242. doi:10.1016/j.phrs.2010.05.001
- Farr JN et al. (2024). Effects of intermittent senolytic therapy on bone metabolism in postmenopausal women: a phase 2 randomized controlled trial. Nature Medicine, 30(9), 2605-2612. doi:10.1038/s41591-024-03096-2
- Koning M et al. (2026). Senolytics dasatinib and quercetin in metabolic dysfunction-associated steatohepatitis: a proof-of-principle randomized, controlled trial. Nature Metabolism, avaldatud veebis 1. oktoobril 2026. doi:10.1038/s42255-026-01643-4
- Mury P et al. (2025). Quercetin Reduces Vascular Senescence and Inflammation in Symptomatic Male but Not Female Coronary Artery Disease Patients. Aging Cell, 24(8), e70108. doi:10.1111/acel.70108
- VKM (2024). Risk assessment of quercetin dihydrate and rutin in food supplements – “Other substances”. VKM Bulletin 2024:09. Norwegian Scientific Committee for Food and Environment. vkm.no
- Lv Z et al. (2025). Quercetin exhibits multi-target anti-allergic effects in animal models: a systematic review and meta-analysis of preclinical studies. Frontiers in Pharmacology, 16, 1673712. doi:10.3389/fphar.2025.1673712
Toidulisandid ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi. Ravimravi, raseduse või imetamise korral küsige nõu tervishoiutöötajalt.
