Hupersiin A: mehhanism, uuringud, annused ja ettevaatus

Hupersiin A on väikesest Hiina taimest Huperzia serrata eraldatav molekul. See pärsib ensüümi, mis lagundab mälu keemilist virgatsainet atsetüülkoliini, täpselt nagu teatud Alzheimeri tõve ravimid. Mida näitavad uuringud tegelikult patsientidel ja tervetel inimestel? Milliseid annuseid on uuritud ning milliseid ettevaatusabinõusid teada? Anname teadmistest ülevaate ilma lihtsustusteta.

Mis on hupersiin A?

Hupersiin A on alkaloid ehk taimset päritolu lämmastikku sisaldav molekul. Hiina teadlased eraldasid selle 1986. aastal taimest Huperzia serrata, koldade sugukonda kuuluvast taimest, mida Hiina traditsioonilises meditsiinis nimetatakse Qian Ceng Ta.

See ei ole toitaine: organism ei vaja seda toimimiseks. Huvi tuleneb täielikult farmakoloogilisest toimest, mis selgitab nii uuritud mõjusid kui ka ettevaatusabinõusid.

Kuidas hupersiin A aju mõjutab?

Atsetüülkoliin edastab teavet teatud neuronite vahel, eriti tähelepanu- ja mäluringetes. Pärast sõnumi edastamist lagundab selle ensüüm atsetüülkoliinesteraas. Hupersiin A blokeerib selle ensüümi pöörduvalt: atsetüülkoliin püsib kauem kättesaadav.

See on Alzheimeri tõve korral välja kirjutatavate ravimite donepesiili, rivastigmiini ja galantamiini põhimõte. Hiina teadlaste ülevaate järgi võiks hupersiin A liikuda verest ajju paremini kui mitu neist ravimitest ja toimida kauem. Laboris on kirjeldatud mõju teistele sihtmärkidele, nagu NMDA retseptorid; selle tähtsus inimesel vajab veel selgitamist.

Mida näitavad patsientide uuringud?

Enamik uuringuid on tehtud Hiinas Alzheimeri tõvega inimestel. Neid on palju, kuid need on sageli väikesed ja madala metoodilise kvaliteediga.

Cochrane'i ülevaade Alzheimeri tõve kohta

2008. aastal analüüsis Cochrane'i võrgustik kuut randomiseeritud uuringut 454 patsiendiga. Platseeboga võrreldes parandas hupersiin A üldist kognitiivset MMSE skoori umbes 2,8 punkti võrra 30-st ning igapäevast iseseisvust. Kuid ainult üks uuring oli piisava suuruse ja kvaliteediga: autorid peavad tõendeid soovituse andmiseks ebapiisavaks.

2013. aastal avaldatud suurem metaanalüüs koondas 20 uuringut ja 1 823 patsienti vanuses 50–85 aastat. Ka selles leiti soodsaid mõjusid kognitsioonile ja igapäevategevustele, kuid enamikus uuringutes oli suur kallutatuse risk. Autorid kutsuvad tulemusi ettevaatlikult tõlgendama.

2011. aasta USA uuring

USA uuringusse kaasati 210 kerge kuni mõõduka Alzheimeri tõvega patsienti. Nad said vähemalt 16 nädalat platseebot või hupersiin A-d, 200 või 400µg kaks korda päevas. Esmase tulemusnäitaja aluseks olnud annusel 200µg kaks korda päevas ei olnud mõju kognitsioonile.

400µg puhul kaks korda päevas ilmnes 11 nädala järel ADAS-Cog kognitiivsel skaalal 2,3-punktine paranemine võrreldes 0,3-punktise halvenemisega platseeborühmas. 16 nädala järel ei olnud erinevus enam statistiliselt oluline.

Kerge kognitiivne häire ja vaskulaarne dementsus

Kaks teist Cochrane'i ülevaadet otsisid uuringuid kerge kognitiivse häire ja vaskulaarse dementsuse korral. Esimene ei leidnud ühtegi kasutatavat uuringut. Teine kaasas ainult ühe väikese uuringu 14 osalejaga ilma statistiliselt olulise mõjuta. Nendes olukordades on andmeid puudu.

Aga tervel inimesel?

Andmeid on väga vähe. Enim viidatud uuring pärineb 1999. aastast: 34 paari Hiina põhikooliõpilasi, kes kaebasid mälu üle, said neli nädalat 100µg hupersiin A-d kaks korda päevas või platseebot. Nende mälukoefitsient jõudis hupersiinirühmas 115-ni võrreldes platseeborühma 104-ga ning hiina keele hinded paranesid.

Seda väikesel valimil saadud ja Hiina ajakirjas avaldatud tulemust pole meile teadaolevalt korratud. Me ei leidnud ühtegi ranget uuringut hupersiin A kohta tervetel täiskasvanutel ega selle ohutuse kohta pikemal kui mõnekuulisel kasutamisel.

Poolväärtusaeg: kui kaua see organismis püsib?

Hupersiin A imendub kiiresti: tervetel vabatahtlikel saavutab selle kontsentratsioon veres tipu umbes 60–80 minutiga. Selle eliminatsiooni poolväärtusaega ehk aega, mis kulub poole annuse kõrvaldamiseks, hinnati 6 vabatahtlikul umbes 5 tunniks (annus 0,99mg) ning 12 teisel umbes 12 tunniks (annus 0,4mg).

Need kaks väikest uuringut, kus kasutati erinevaid arvutusmudeleid, annavad pigem suurusjärgu kui täpse väärtuse. Kliinilistes uuringutes jagati päevane annus üldiselt kaheks võtmiskorraks.

Milliseid hupersiin A annuseid on uuritud?

Annuseid väljendatakse mikrogrammides: 1mg vastab 1 000µg-le. 2013. aasta metaanalüüsi 20 uuringus jäid need 200–800µg piiresse päevas, keskmiselt umbes 370µg, 8–36 nädala jooksul. 1999. aasta uuringu õpilased said 200µg päevas ja USA uuringu suurim annus ulatus 800µg-ni päevas.

Siin nimetatud annuseid on uuritud katsetes, enamasti arstliku jälgimise all olevatel patsientidel: need ei ole soovitus.

Millised on kõrvaltoimed?

Need tulenevad peamiselt toimemehhanismist: rohkem atsetüülkoliini tähendab ka rohkem niinimetatud kolinergilisi toimeid ülejäänud kehas. Uuringutes on teatatud iiveldusest, isutusest, pearinglusest, oksendamisest, kõhukinnisusest, unetusest, erutusest, janust, higistamisest ja südame löögisageduse aeglustumisest (bradükardia).

Neid toimeid kirjeldati kergetena ja ükski uuring ei teatanud raskest kõrvaltoimest, kuid 7 uuringut 20-st ei andnud kõrvaltoimete kohta üldse teavet. 2024. aastal hindas Madalmaade rahvatervise instituut RIVM aga taime Huperzia serrata sisaldavaid toidulisandeid kahjulikuks: hinnangu järgi võivad kolinergilised toimed (liigne süljevool, kõhukrambid, kõhulahtisus, lihasnõrkus, ähmane nägemine) ilmneda isegi soovitatud annusel ning instituut soovitab neid mitte tarbida, eriti raseduse ajal. Ka koliinesteraasi inhibiitorite ravimiklass ei ole ohutu iseenesest: ligi 20 000 dementsusega eakal, keda raviti nende ravimitega, oli minestuse tõttu haiglasse sattumine 1,8 ja bradükardia tõttu 1,7 korda sagedasem kui ravimata inimestel.

Koostoimed ja vastunäidustused

Hupersiin A võib tugevdada mitme ravimi toimet või sellele vastu töötada. Tabel koondab kirjanduses kirjeldatud olukorrad.

Antikolinergilised ravimid, nagu mõned uriinipidamatuse ravimid, vanemad antihistamiinikumid või tritsüklilised antidepressandid, blokeerivad atsetüülkoliini toimet. Uuringus 5 625 inimesega, kes alustasid koliinesteraasi inhibiitori kasutamist, sai 37 % ka antikolinergilist ravimit, mida autorid peavad potentsiaalselt sobimatuks kombinatsiooniks.

Sama ravimiklassi infolehtedes on märgitud teisigi ettevaatusabinõusid: astma, epilepsia, maohaavand või urineerimisraskused. Kroonilise haiguse, käimasoleva ravi või plaanitava operatsiooni korral rääkige enne igasugust kasutamist arstiga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas hupersiin A on ravim?

Selle staatus erineb riigiti. Hiinas on hupersiin A registreeritud Alzheimeri tõve korral välja kirjutatava ravimina. USAs müüakse seda toidulisandina. Euroopa Liidus ei ole hupersiin A kohta lubatud ühtegi tervisealast väidet: seda sisaldav toode ei saa väita mõju mälule ega keskendumisele.

Kas hupersiin A-d leidub toidus?

Ei. See pärineb koldade sugukonna taimest, mida ei tarbita toiduna. Seda leidub ainult toidulisandites taimeekstrakti või puhastatud molekulina. Seepärast pole sellel ka tarbimise võrdluskogust.

Kas hupersiin A-d ja koliini võib kombineerida?

See kombinatsioon on populaarne mõttega anda korraga atsetüülkoliini lähteainet ja pidurdada selle lagunemist. Me ei leidnud siiski ühtegi kontrollitud uuringut selle kohta tervetel täiskasvanutel. Selle toitaine vajaduste ja allikate kohta lugege meie artiklit, mis käsitleb koliini.

Kui kaua võib seda võtta?

Patsientide uuringutes jäi kestus 8–36 nädala vahele, keskmiselt umbes 15 nädalat. Pikema kasutuse ohutust ei ole rangelt hinnatud. Pikaajaline võtmine vajab seega arstlikku jälgimist, eriti kuna südame löögisageduse aeglustumine võib jääda märkamatuks.

Kas võtta hommikul või õhtul?

Ükski uuring ei ole võrdlenud võtmise kellaaegu. Uuringutes jagati annus kaheks päevaseks võtmiskorraks. Unetus ja erutus kuuluvad teatatud toimete hulka: unehäire korral tasub rääkida tervishoiutöötajaga. Meie artikkel teemal uni ja melatoniin annab unehäiretest ülevaate.

Kõva kapsel või tablett: kas vorm on oluline?

Ükski uuring pole võrrelnud hupersiin A preparaadivorme. Tähtis on tegelik hupersiin A kogus ühiku kohta mikrogrammides, mitte taimeekstrakti mass: näiteks Hexagon®-i hupersiin A 100µg preparaadi üks kapsel sisaldab 100µg. Kõvade kapslite, pehmete kapslite ja tablettide erinevuste mõistmiseks lugege meie artiklit, mis käsitleb preparaadivorme.

Kokkuvõte

Hupersiin A on aktiivne molekul, mille mehhanism on lähedane Alzheimeri tõve ravimite omale. Uuringud, mis on peaaegu kõik tehtud patsientidel, näitavad võimalikke mõjusid, kuid põhinevad ebapiisava kvaliteediga töödel ning tervete inimeste andmed peaaegu puuduvad. Kolinergilised toimed ja koostoimed nõuavad ettevaatust ning Madalmaade rahvatervise instituut ei soovita neid toidulisandeid alates 2024. aastast. Igapäevase mälu jaoks on kõige paremini tõestatud meetodid mujal: lugege meie artiklit, mis käsitleb mälu parandamise viise.

Allikad

1. Liu JS et al. (1986). The structures of huperzine A and B, two new alkaloids exhibiting marked anticholinesterase activity. Canadian Journal of Chemistry, 64(4), 837-839. doi:10.1139/v86-137
2. Qian ZM, Ke Y (2014). Huperzine A: Is it an Effective Disease-Modifying Drug for Alzheimer's Disease? Frontiers in Aging Neuroscience, 6, 216. doi:10.3389/fnagi.2014.00216
3. Wang R, Yan H, Tang XC (2006). Progress in studies of huperzine A, a natural cholinesterase inhibitor from Chinese herbal medicine. Acta Pharmacologica Sinica, 27(1), 1-26. doi:10.1111/j.1745-7254.2006.00255.x
4. Li J et al. (2008). Huperzine A for Alzheimer's disease. Cochrane Database of Systematic Reviews, (2), CD005592. doi:10.1002/14651858.CD005592.pub2
5. Yang G et al. (2013). Huperzine A for Alzheimer's disease: a systematic review and meta-analysis of randomized clinical trials. PLoS One, 8(9), e74916. doi:10.1371/journal.pone.0074916
6. Rafii MS et al. (2011). A phase II trial of huperzine A in mild to moderate Alzheimer disease. Neurology, 76(16), 1389-1394. doi:10.1212/WNL.0b013e318216eb7b
7. Yue J et al. (2012). Huperzine A for mild cognitive impairment. Cochrane Database of Systematic Reviews, 12, CD008827. doi:10.1002/14651858.CD008827.pub2
8. Hao Z et al. (2009). Huperzine A for vascular dementia. Cochrane Database of Systematic Reviews, (2), CD007365. doi:10.1002/14651858.CD007365.pub2
9. Sun QQ et al. (1999). Huperzine-A capsules enhance memory and learning performance in 34 pairs of matched adolescent students. Acta Pharmacologica Sinica (Zhongguo Yao Li Xue Bao), 20(7), 601-603. PubMed 10678121
10. Qian BC et al. (1995). Pharmacokinetics of tablet huperzine A in six volunteers. Acta Pharmacologica Sinica (Zhongguo Yao Li Xue Bao), 16(5), 396-398. PubMed 8701751
11. Li YX et al. (2007). Pharmacokinetics of huperzine A following oral administration to human volunteers. European Journal of Drug Metabolism and Pharmacokinetics, 32(4), 183-187. doi:10.1007/BF03191002
12. Memorial Sloan Kettering Cancer Center (2022). Huperzia serrata: spetsialisti teabeleht (mehhanism, kõrvaltoimed, koostoimed), uuendatud 26. mail 2022. mskcc.org
13. Gill SS et al. (2009). Syncope and its consequences in patients with dementia receiving cholinesterase inhibitors: a population-based cohort study. Archives of Internal Medicine, 169(9), 867-873. doi:10.1001/archinternmed.2009.43
14. Boudreau DM et al. (2011). Concomitant use of cholinesterase inhibitors and anticholinergics: prevalence and outcomes. Journal of the American Geriatrics Society, 59(11), 2069-2076. doi:10.1111/j.1532-5415.2011.03654.x
15. de Heer JA, de Wit-Bos L (2024). Risicobeoordeling van kruidenpreparaten met Huperzia serrata [Huperzia serrata taimsete preparaatide riskihinnang]. RIVM, aruanne 2024-0028. rivm.nl

Toidulisandid ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi. Ravimite kasutamise, raseduse või imetamise korral pidage nõu tervishoiutöötajaga.